Laps, kes elab valetamise eest karistamise hirmus, ei valeta vähem, ta valetab paremini. 2.osa

PEREBLOGI

Kommenteeri
Kas karistamine õpetab tõesti paremini valetama?

Valetama hakkavad lapsed karistuse vältimiseks ja teevad seda valimatult – alati, kui karistuse võimalus tundub õhus rippuvat. 3-aastane võib öelda, et ei löönud teist last ka siis, kui vanem seda kõrvalt nägi. 6-aastane seda viga enam ei tee – ta valetab ainult selle müksu kohta, mille ta andis siis, kui vanemad ei näinud.

Kooliikka jõudes muutuvad valetamise põhjused keerukamaks. Karistus on endiselt peamine põhjus valetamiseks, kuid empaatiavõime arenedes ja sotsiaalsetest oskustest teadlikumaks saades, hakkab koolilaps valetades ka teistega arvestama. 

Koolilaps võib valetada näiteks sõbra tunnete säästmiseks. Algkoolis saab saladuste ja valede hoidmisest sõpruse oluline osa. Algkoolis valetatakse ka põhjusel, et keskkonnas hakkama saada – sellega vabaneb laps masendusest, pälvib tähelepanu või suurendab staatust, kui ilma valetamata jääks kaaslaste varju. Valetamisest saab ka viis lapse võimutunde ja olukorra kontrollimise võime tõstmiseks – sõpru narritamisega manipuleerides, oma staatuse kehtestamiseks hoobeldes ning õppides, et vanemaid on võimalik lollitada.

Iga ootamatu vale või valede tulv annab märku, et midagi on selle lapse elus muutunud moel, mis talle raskusi valmistab – vale on lapse strateegia end vee peal hoida. Lapsed kasvavad valetamisest välja, kui sellest ei ole saanud lapse strateegia osa tema jaoks keerukate olukordade lahendamiseks. Kui lapsed jätkavad ka 7 ja 8 aastaselt valetamist strateegiana enda suurte raskuste abistamiseks, siis nad on konksu otsas.

Tervelt 3 juhul kümnest valetab laps vähem, kui enne valetamise kohta selgitust  nõudes küsida, kas lubad, et räägid mulle tõtt ja laps vastab jaatavalt. Lapselikult lihtne, kuid toimib.

Aitab ka lugude rääkimine: „Poiss, kes kutsus hunti“ – seda lugu teavad ka eestlased või „George Washington ja kirsipuu.“ – lugu lõpeb isa vastusega: „George, tegelikult on mul hea meel, et sa selle puu maha raiusid. Kuulda sind tõtt rääkimas on parem, kui omada tuhandet kirsipuud.“

Nende kahe loo puhul on huvitav see, et uuringute põhjal esimene neist ei toimi nii nagu arvatakse. Selgitusest saad ka aimu, kuidas lapsi vähem valetama õpetada.

Poiss, kes hunti kutsus, saab kõige hullema karistuse – hunt sööb ta ära, sest rahvas ei tule talle enam appi pärast paljusid võltsappikutseid. Paraku see, et vale eest karistatakse (ka surmaga) ei ole lastele uudis. Kui lastelt küsida, kas valetamine on alati halb, vastab 92% 5-aastastest jaatavalt. Kui küsida, miks valetamine halb on, siis vastab enamik, et paha on see, et valetamise eest saab karistada.

Väikelapsed analüüsivad valetamise riski üksnes enesekaitse seisukohast. Kulub aastaid enne kui laps mõistab valetamise olemust keerukamas moraalses kontekstis.

11. eluaastaks mõistab suurem osa lastest valetamise kahjulikkust teistele – selles vanuses ütleb 5 kümnest lapsest, et valetamise puhul on paha see, et see hävitab usalduse ja 2 kümnest ütleb, et see toob kaasa süütunde. 3 last kümnest näeb ka selles vanuses peamise probleemina valetamisele järgnevat karistust – nemad kasutavad valetamist tõenäoliselt ka oma suurte probleemidega hakkama saamise strateegiana st nad on pigem vanemate poolt probleemidega „üksi jäetud“.

Kui valetamise eest üksnes rohkem karistada ähvardatakse või karistatakse, muutub laps üliteadlikuks valetamise isiklikust hinnast. Suurema karistamisega ei teki lapsel motivatsiooni õppida, kuidas valed mõjutavad teisi inimesi. Uuringud tõestavad, et need lapsed, kes elavad karistamise hirmus, ei valeta vähem - nad valetavad paremini ja seda tavapärasest nooremas eas – nad saavad suurepärase motivaatori õppimaks, kuidas osavalt valetades vähem vahele jääda.

Lääne-Aafrika traditsioonilise koloniaalkooli õpilastel võib õpetaja õpilasele kõrvakiilu anda, neid vitsaga lüüa, näpistada ja seda ükskõik mille eest – pliiatsi koju unustamise või ülesande valesti tegemise eest. Mõnikord pannaks hea laps halva järele valvama. Kui Kanadas läbi viidud testidel piilusid lapsed umbes 5 sekundi jooksul, siis Lääne-Aafrikas kulus piilumiseks 35 – 58 sekundit, kuid piilujaid oli kokku sama palju iga kümne testitu kohta, kui Kanadas. Samas Lääne-Aafrika lapsed läksid valetades täispanga peale välja, sest vahelejäämise tagajärjed olid rängad ja füüsilised. Isegi 3 aastased teesklesid, et ei tea midagi piilutud mänguasjast, kuigi olid piilunud - need lapsed suutsid oma kõnet selliselt kontrollida, mida 6 aastane Kanadas veel ei suutnud.

Kuid pelgalt karistuse enda või sellega ähvardamise kõrvaldamine pole piisav, et last aususe õppimisele suunata. Need laused: „Me ei saa sinu peale vihaseks, kui sa valetasid. Sellest pole midagi, kui sa seda tegid“, ei kahanda valetamist. Lapsed on endiselt ettevaatlikud ja ei usu puutumatuse lubadust. Tundub, et lapsed mõtlevad:“Mu ema-isa soovib tõesti, et ma poleks seda teinud. Kui ma valetan talle, et ei teinud, siis teen talle heameelt.“ 6-aastane ei taha endale heameelt teha, et ta ei valetanud ja rääkis tõtt. Ta tahab vanemale heameelt teha ja valetab. Taani pereterapeut Jesper Juul ütleb, selle kohta, et laps teeb koostööd - küll pööratud vormis, kuid teeb, et vanemal oleks hea.

Lapses tekitab motivatsiooni tõtt rääkida, kui öelda lapsele: „Kui Sa mulle tõtt räägid, on mul tõeliselt hea meel.“ Väikesed lapsed valetavad selleks, et Sind rõõmsaks teha, nad püüavad Sulle meele järele olla. Kui lapsele öelda, et tõde muudab vanema rõõmsaks, paneb see proovile lapse esialgse mõtte, et vanema poolt soovitud uudis (mitte tõde) muudab vanema rõõmsaks. Sellepärast kirsipuu lugu toimibki tõe rääkima õppimisena ja hundilugu õpetab paremini valetama.

Muinasjutud ei peata siiski laste valetamist, seda teeb sotsialiseerumise protsess – vanem saab lapsele õpetada aususe väärtust sama palju kui rõhutada, et valetamine on halb. Mida rohkem seda sõnumit lapsele edastada, seda kiiremini ta selle omaks võtab.

Refereeringu allikad ja lugemissoovitused:
Raamat „Kasvatamishirm“
Raamat „Muinasjutt lapse arendaja ning lohutajana“ - saadaval veebis pdf failina. 
Veebilehed: http://talwarresearch.com/ ja http://www.nurtureshock.com/


Lisa kommentaar

Email again: